Tartu Linnaraamatukogu lemmikloomaring: detsember 2011

lemmikud, lemmikud, kas ikka veel lemmikud?

Miks on endiselt varjupaikades nii palju loomi?

Miks satuvad sellised toredad, ilusad, armsad, head ... ja abitud loomakesed tänavale?

http://www.loomadevarjupaik.eu/tartu_varjupaik/

http://www.help.ee/tartu-kassikaitse/

laupäeval loomadega

Käisime laupäeval Maaülikooli kliinikutes – väikeste lemmikute ja suurte lemmikute omas.

Eks me ilmselt kõik ole kunagi mingil põhjusel sattunud haiglasse, olgu siis patsiendina või kedagi külastama.

Maaülikooli kliinikud on loomade haiglad, koos erinevate protseduuride tubade,

labori,

operatsioonitubade, röntgeni ja palatitega.

Suurte loomade opitoad olid varustatud ka vastavate vaheditega - kraanadega, sest ega hobust ikka sülle ei võta. :)

Patsiente me ei seganud, aga suurte loomade kliinikus on olemas ka püsiasukad – kliinikuloomad: lehm koos vasikaga, hobused ja sead.

Vasikale sai pai teha ja lehmatädi sügada. Notsud olid kangesti uudishimulikud.

Siga

Siga võib vägagi edukalt pidada lemmikloomana.

Sead on puhtust armastavad, sõbralikud ja inimest väga hoidvad loomad
vt. siga lemmikloomana

... ja õpetatavad nagu koeradki
kuidas notust istuma õpetada

klaverit mängiv väike notsu

Lehm

Lehm annab piima!
Mina teadsin küll siiani, et inimene peab natuke ka vaeva nägema - lüpsma, et piima kätte saada...

aga võta näpust.

vt. Imelehm

Kord väga ammu elas üks vaene noormees, kes ihaldas endale võlujõudu – et hankida asju, mida ta tahtis, kuid mida tal ei olnud. Ta lahkus kodust ja rändas ringi, kuni jõudis suure järveni. Selle järve ääres sai tal jõud otsa ja ta puhkus nutma. Seda kuulis võimas vetevaim – vana mees-, kes elas selles järves. Ta saatis oma poja noormehe järele. Poeg läkski ja võttis kurva noormehe endaga veesügavustesse kaasa. Edasi liikudes õpetas ta noormeest, et kui ta isa talle selle järve asukaid pakub, siis valigu ta metspart ja tema pisikesed tiivulised.

Vetevaim pakkuski noormehele kedagi oma veeasukatest ja noormees palus metsparti. Vaatamata vetevaimu vastuväidetele jäi ta endale kindlaks. Neli korda palus ta just parti. Vetevaim tunnustas poisi nutikust ja andis pardi talle. Noormees sai kätte köieotsa, mille külge oli seotud metspart ja pidi tagasivaatamata koju minema. Noormees talitas nagu kästud. Edasi astudes kuulis noormees, kuidas pardi suled vastu maad plaksuvad. Mõne aja pärast see hääl lakkas. Seejärel kuulis ta enda taga raskeid samme ja kummalist häälitsust – looma karjet. Aga ta ei heitnud selja taha ainsatki pilku. Koju jõudes nägi ta ena taga tervet hobuste karja.

Noormehest sai oma hõimu pealik ja hobused olid tema rahva jaoks väga olulised ja tähtsad kaaslased.