Raamatukoguhoidjate lugemisloomad...

Raamatukoguhoidjad armastavad väga lugeda ja nende loomad on neid toetanud ning neile seltsiks olnud. :)

Saa tuttavaks, raamatukoguhoidja Jana kassiga:

Tondu ehk Tont, alias Kassipõrsas, elukutseline spirit animal ja nap buddy.

Loe oma lemmikule!

Üleskutse koolivaheajaks!

Tavaliselt käivad raamatukogus loomad kohapeal – lugemiskoerad, -rotid ja -vähid ning korra kuus lemmikloomaringis ka kõik teised loomad, alates prussakatest kuni ponideni.

Täna saame me suhelda ja loomadega tutvuda veidi kaugemalt!

Kutsume teid üles jagama pilte ja videoklippe oma lemmikutest!

Klipid ja pildid saatke ewa.roots@luts.ee , kirjutage juurde väike tutvustus oma lemmikust, enda ja lemmiku nimi. :)

Kõik vahvad pildid ja videod paneme üles siiasamasse.

Laps ja lemmikloom

10 põhjust, miks võtta lapsele lemmikloom:

1. Laps õpib vastutama - hoolimine, hoolitsemine, empaatia areng, vastutus - oskus ka hilisemas elus luua häid suhteid teistega.

2. Kasvab lapse enesekindlus - kasvab lapse usk oma võimetesse ja enesekindlus.

3. Väheneb lapse vastuvõtlikkus allergiatele ja astmale - immuunsus muutub tugevamaks ja ka allergiad vähenevad. 

4. Laps on liikuvam ja rõõmsam - füüsiline vorm paraneb, lapsed tervemad ja elurõõmsamad. 

5. Loomaga koosolemine rahustab last - loom aitab rahuneda ja lõõgastuda, lemmikloom kui rahustaja ja lohutaja.

6. Loomad on suurepärased stressileevendajad - loomaga koosolemine leevendab stressi ja tõstab heaolutunnet.

7. Paraneb lapse lugemisoskus - lemmikloom ei anna hinnangut, ei kommenteeri, kui midagi sassi läheb ja ta ei hakka iga väikest viga parandama. 

8. Laps õpib, et teol ja tagajärjel on seos - looma eest hoolitsemise tagajärjed on kohe näha.

9. Suureneb lapse pühendumisvõime -  õpetab lapsele pikaajalist pühendumist. 

10. Lemmikloom õpetab lapsele distsipliini 

Lemmiklooma ja lapse kooskasvamisel on palju plusse, kõige suurem on aga see, et laps saab lemmiku näol endale parima sõbra.

Ellujääjad - raagritiskad

„Isegi kogenud silm suudab suurte raskustega raagritsikat mõnest oksaraost eristada. Miljonid aastad on teinud raagritsikast silmamoondamise suurkuju.
Olenevalt vajadusest on ritsikas kas roheline, pruun või hoopis hall.
Öösel muutub raagritsikas tumedamaks, päevakuumuses läheb heledaks. Oksal istudes sätib raagritsikas oma keha nö. “õigesse” asendisse. Mõni liik sätib end teatud nurga alla ning sirutab kerega ühes suunas nii jalad kui tundlad. Teine kinnitub oksale vaid tagajalgadega või eelistab tundide kaupa rippuvas asendis puhata.“ 

(Ernits, P. Raagritsikas. Miksike.)

Ritsikas  on võimeline veidral moel ellu jääma isegi siis, kui ta ära süüakse - vaata: ellujääjad

Lemmikloomana on ritsikat kerge pidada. Vaja on vaid akvaariumit ja taime, mida nad süüa saavad. Selleks sobib hästi meliss.

Näljane väike raagristsikas, kes oli mitu päeva autoga ringi sõitnud, söömata, külmas ...

Kiisu-miisud

kuidas kutsutakse erinevates riikides kasse?

Kui palju tead sa Eesti madudest?

Jagan LEMMIKU testi: kui palju tead sa Eesti madudest?




TEST

Kilpkonna teekond

Kolm aastat järves seigelnud kilpkonn naasis koju