Sõites auto või bussiga mööda maanteed kohtab aeg-ajalt liiklusmärke, mis annavad võimaluse, et teele võiks astuda mõni mets- või koduloom.
Eriti sageli võib loomi kohata hämaras. Ikka jookseb mõni rebane või siil üle tee. Enamasti ei saa me täpselt arugi, kellega oli tegemist.
Ka järgnev lugu juhtus hilisel õhtutunnil.
Üle maantee otsustas minna veel üsna kutsikaohtu rebasehakatis, karv küpse vilja karva. Jõudnud tee keskele ta peatus.
Autojuht, kes seda lugu jutustas vaatas rebasekutsikale silma ja neil tekkis täielik teineteisemõistmine. Üks teadis, et peab ootama ja teine, et võib pidurdamata edasi sõita. Toimus kõik muidugi sekundi murdosa jooksul. Inimesele jäi kohtumisest kustumatu mulje, tunne, et loom ja inimene mõistsid teineteist, vahetasid sõnumi, et loodus meie sees elab veel J