Teisipäev, 30. august 2011

Mõned keerdküsimused raamatust “Jänes hüppab kitse”

Piret Voolaid on koostanud toreda loomamõistatust raamatu. Siin mõned keerdküsimused:
  • Miks koer liputab saba?
Saba ju koera ei liputa.
  • Mida teeb koer, kui tal on tagumine jalg üles tõstetud?
Seisab kolmel jalal.
  • Kuidas saab must kass kõige paremini tuppa?
Siis kui uks on lahti.
  • Kas siga käib G-ga või K-ga.
Jalgadega.
  • Mis värvi on keisri valge hobune?
Valge
  • Mis on ühist jänesel ja eeslil?
Mõlemad hakkavad e-tähega, välja arvatud jänes.
  • Mis värvi on elevandi silmad?
Punased
  • Misk on elevandil punased silmad?
Et ennast kirsipuu otsa ära peita.
  • Oled sa näinud elevanti kirsipuu otsas?
Ei ole
  • No nägid, kui hästi ta ennast ära peitis!
  • Miks elevant ei söö saepuru?
Sellepärast, et ta ei taha.
  • Mis on roheline, läheb trepist üles ja keerab paremale?
Krokodill
  • Mis on eeslil ees ja hobusel taga?
E-täht
  • Kes oli enne, kas muna või kana?
Kõige enne oli kukk.
  • Mis on sipelga õudusunenägu?
Ihuüksinda metsas.
  • Mis on viiskümmend risti?
Sajajalgsel on pissihäda.

Kolmapäev, 24. august 2011

Huvitavaid fakte õpilaspäevikust

  • Elusolenditest on sipelgal kõige suurem aju. Seda loomulikult kehakaaluga võrreldes.
  • Sääsetõukudel ei ole magu.
  • Mesilastel on kaks magu - üks mee ja teine toidu jaoks.
  • Sääskedele meeldib hiljuti banaane söönud inimeste lõhn.
  • Rohutirtsu veri on valget värvi, vähil - helesinine.
  • Krokodillid neelavad sügavamale sukeldumiseks kive.
  • Laiskloomadel möödub 75 % elust unes.
  • Jaanalinnu muna kõvakskeetmiseks kulub 4 tundi.

Teisipäev, 23. august 2011

Loomad teel

Sõites auto või bussiga mööda maanteed kohtab aeg-ajalt liiklusmärke, mis annavad võimaluse, et teele võiks astuda mõni mets- või koduloom.
  
Eriti sageli võib loomi kohata hämaras. Ikka jookseb mõni rebane või siil üle tee. Enamasti ei saa me täpselt arugi, kellega oli tegemist.

Ka järgnev lugu juhtus hilisel õhtutunnil.
Üle maantee otsustas minna veel üsna kutsikaohtu rebasehakatis, karv küpse vilja karva. Jõudnud tee keskele ta peatus.
Autojuht, kes seda lugu jutustas vaatas rebasekutsikale silma ja neil tekkis täielik teineteisemõistmine. Üks teadis, et peab ootama ja teine, et võib pidurdamata edasi sõita. Toimus kõik muidugi sekundi murdosa jooksul. Inimesele jäi kohtumisest kustumatu mulje, tunne, et loom ja inimene mõistsid teineteist, vahetasid sõnumi, et loodus meie sees elab veel J

Reede, 5. august 2011

Neli sõpra Annelinna paneelmajast

Seltsivuse ja kiindumuse osas saavad rottidega võistelda ehk vaid koerad. Nad armastavad inimest, neile meeldib suhelda ja olen igati nõus ühe loomaarsti väitega, et hea meelega elaks rott oma elu inimese õlal viibides.

Neli rotti ühest Annelinna paneelmaja korterist ei ole ses osas erandid. Nende elupaigaks on suure osa ajast siiski puur, kuid kuuldes kahejalgsete kojusaabumisest ajavad ka nemad end kahele jalale ja rivistuvad puuri ukse ette: “ Tule ruttu!”, “Lase mind välja!”, “Võta mind sülle!”
Vanim, sellest seltskonnas, saab kohe-kohe kolme aastaseks, mis on rottide puhul juba kõrge iga. Tema ei armastagi enam nii väga ringi tuuseldada, kõige parem koht on süles ja ideealis võiks perenaine teda ka sügada ja silitada. Teised armastavad ka maailma uudistada, tulles aeg-ajalt kontrollima, mida nende kahejalgsed sõbrad teevad. Kontrollimiseks ei piisa ainult silmsidemest, ilmtingimata tuleb, korrakski, ronida inimese sülle või õlale. Inimene reageerib küll vahel sellise ronimise peale imelikult, nt kiljub, kui rotikene otsutab mööda tema paljast jalasäärt üles ronida.








Neljapäev, 4. august 2011

Lemmikud

Veebruari kõige külmemal päeval toimus Tartu Linnaraamatukogus esimene lemmikloomaringi kogunemine. Külas olid putukad!
Madagaskari prussakas või raagritsikas on igati lahedad lemmikloomad, keda võib samamoodi hellitada, sülle võtta ja kodus pidada nagu merisiga või koera. Samuti on huvitav koos kilkide ja teiste putukatega.
Märtsis ja aprillis käisid raamatukogus koerad – pisikesed ja suured, targad ja ilusad, pikema ja lühema karvaga.
Maikuus otsustasid külla tulla erinevad väikenärilised: rotid, merisead ja hamster.
Seejärel läksid kõik endast lugupidavad ringiliikmed suvevaheajale
Lisaks loomkülalistele käib ringis ka inimkülalisi ja -liikmeid, kes teavad loomadest nii mõndagi.

Praeguseks on suur suvi jõudnud juba viimasesse kolmandikku, kooliskäijatel veel vaheaeg, puhkajatel puhkus, töölkäijatel töö. Lemmikloomadki tegutsevad ja elavad oma elu omasoodu, olenemata ringilisest või klubilisest tegevusest.
Näiteks Aleksei Turovski raamatus “Sipelgast vaalani” elavad “jumala lehmakesed” – lepatriinud, kes oma loomult nii väga süütud lehmakesed polegi, vaid hoopis tõelised kiskjad. Triinukeste söögiks on nimelt lehetäid. Lehetäisid omakorda kaitsevad ja karjatavad sipelgad, saades selle eest vastutasuks magusat nestet.
Raamatus on muidugi juttu ka mitmetest teistest putukatest, aga ka lindudest ja loomadest, nii nagu pealkirigi ütleb - sipelgast vaalani.