Neljapäev, 15. detsember 2011

hobune

Kord väga ammu elas üks vaene noormees, kes ihaldas endale võlujõudu – et hankida asju, mida ta tahtis, kuid mida tal ei olnud. Ta lahkus kodust ja rändas ringi, kuni jõudis suure järveni. Selle järve ääres sai tal jõud otsa ja ta puhkus nutma. Seda kuulis võimas vetevaim – vana mees-, kes elas selles järves. Ta saatis oma poja noormehe järele. Poeg läkski ja võttis kurva noormehe endaga veesügavustesse kaasa. Edasi liikudes õpetas ta noormeest, et kui ta isa talle selle järve asukaid pakub, siis valigu ta metspart ja tema pisikesed tiivulised.
Vetevaim pakkuski noormehele kedagi oma veeasukatest ja noormees palus metsparti. Vaatamata vetevaimu vastuväidetele jäi ta endale kindlaks. Neli korda palus ta just parti. Vetevaim tunnustas poisi nutikust ja andis pardi talle. Noormees sai kätte köieotsa, mille külge oli seotud metspart ja pidi tagasivaatamata koju minema. Noormees talitas nagu kästud. Edasi astudes kuulis noormees, kuidas pardi suled vastu maad plaksuvad. Mõne aja pärast see hääl lakkas. Seejärel kuulis ta enda taga raskeid samme ja kummalist häälitsust – looma karjet. Aga ta ei heitnud selja taha ainsatki pilku.  Koju jõudes nägi ta ena taga tervet hobuste karja.
Noormehest sai oma hõimu pealik ja hobused olid tema rahva jaoks väga olulised ja tähtsad kaaslased.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar