„Isegi kogenud silm suudab suurte raskustega raagritsikat mõnest oksaraost
eristada. Miljonid aastad on teinud raagritsikast silmamoondamise suurkuju.
Olenevalt vajadusest on ritsikas kas roheline, pruun või hoopis hall.
Öösel muutub raagritsikas tumedamaks, päevakuumuses läheb heledaks. Oksal istudes sätib raagritsikas oma keha nö. “õigesse” asendisse. Mõni liik sätib end teatud nurga alla ning sirutab kerega ühes suunas nii jalad kui tundlad. Teine kinnitub oksale vaid tagajalgadega või eelistab tundide kaupa rippuvas asendis puhata.“
Olenevalt vajadusest on ritsikas kas roheline, pruun või hoopis hall.
Öösel muutub raagritsikas tumedamaks, päevakuumuses läheb heledaks. Oksal istudes sätib raagritsikas oma keha nö. “õigesse” asendisse. Mõni liik sätib end teatud nurga alla ning sirutab kerega ühes suunas nii jalad kui tundlad. Teine kinnitub oksale vaid tagajalgadega või eelistab tundide kaupa rippuvas asendis puhata.“
(Ernits, P. Raagritsikas.
Miksike.)
Ritsikas on võimeline veidral moel ellu jääma isegi siis, kui ta ära süüakse - vaata: ellujääjad
Lemmikloomana on ritsikat kerge pidada. Vaja on vaid akvaariumit ja taime, mida nad süüa saavad. Selleks sobib hästi meliss.
Näljane väike raagristsikas, kes oli mitu päeva autoga ringi sõitnud, söömata, külmas ...